
Eemalt vaadates on vöötkakku raske kakuks pidada – istub nagu vares ja kehakuju on ka nagu varesel. Lähemalt vaadates näeme aga meeletult ilusat vöödilist kõhtu ning erkkollaseid silmi.
Fotoblogi / Photo blog
Eemalt vaadates on vöötkakku raske kakuks pidada – istub nagu vares ja kehakuju on ka nagu varesel. Lähemalt vaadates näeme aga meeletult ilusat vöödilist kõhtu ning erkkollaseid silmi.
Kõrvukräts on meil tavaline pesitseja, kuid neid võib kohata ka talvel. Ligikaudu kümnendik Eesti populatsioonist jääb siia ka talvitama. Praeguse paksu lumega on pisinärilisi kätte saada päris raske, seetõttu liiguvad rätsud rohkem ka valgemal ajal.
See pisike lind nimega porr käib päevast päeva puult puule, otsides pragudesse peitunud putukaid ja tõuke. Tihtipeale on porrid üsna julged, niiet ka teie võite neid otsima minna. Talvel on neid kõige lihtsam leida, kui lähete mõnesse vanemasse metsa, kus juba mahalangenud puid ka on, ja kui kuulete siutsumist, siis olete leidnud pöialpoiste ning sini- ja rasvatihaste toitumissalga, kuhu peaaegu alati kuulub ka porr. Mis sest, et teda kohe esimesel silmapilgul näha ei ole, hoidke silmad lahti ja otsige ühte mööda puude tüvesid liikuvat pruunikat linnukest.
Ma juba ootan, millal need graatsilised pruuni-valgekirjud linnud meile talvituma tulevad. Tavaliselt juhtub see esimese lumega… Jah, just nimelt – ma räägin vesipapist!